Eesti Pank trükib mitu miljardit eurot

Euroopa Keskpanga nõukogu kinnitas täna euroala majanduse ergutamiseks ja inflatsiooni elustamiseks enam kui 1 triljoni eurose võlakirjade tugiostuprogrammi. Selles osaleb ka Eesti Pank.

Tugiostud algavad tänavu märtsis ja ulatuvad vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni. Iga kuu kulutatakse selleks 60 miljardit eurot, mis teeb kokku umbes 1,14 triljonit eurot. 60 miljardi hulka kuuluvad aga ka käimasolevad programmid.

Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ja 92% läheb kapitalivõtme järgi riikide keskpankade vahel jagamisele. Eesti Pank peaks nende arvutuste järgi osalema ostudes kokku umbes 3,12 miljardi euroga. Täpsemad detailid selle kohta, mida kokku ostam hakatakse, otsustatakse Euroopa Keskpanga nõukogu järgmistel koosolekutel.

Neljapäeval väljakuulutatud varaostude programmi võimaliku tulu või kahju jagamise kohta otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu, et Euroopa institutsioonide väärtpabereid ostavad euroala riikide keskpangad ja nende puhul rakendatakse riskide jaotamise põhimõtet. Need ostud moodustavad 12% täiendavatest varaostudest. Keskpankade muude täiendavate varaostude tulude-kahjude jagamist ei tehta.

Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ning selle puhul toimub samuti riskide jagamine kapitalivõtme alusel, kuna euroala riikide keskpangad on EKP osanikud.

Kokkuvõttes tähendab see, et 20% täiendavate varaostude puhul rakendatakse riskide jagamist. Seega jääb suurem osa riiklike keskpankade võlakirjaostude võimalikust tulust või kahjust vastavale riiklikule keskpangale. Hüpoteetiliselt tähendab see, et juhul, kui ühel euroala riigil tekivad makseraskused, siis jääb laiendatud varaostuprogrammi raames ostetud võlakirjade krediidirisk suuremas osas vastavat võlakirja omava riigi keskpanga kanda. Eeldatavasti ostab iga riigi keskpank eelkõige oma riigi võlakirju, siis suuremas osas ei toimu ka võla ühelt riigilt teisele üle kandumist.

Kuna Eesti riik on ainus, kes pole võlakirju emiteerinud, siis peame ostma muid võlakirju.

“Eestis ei ole emiteeritud programmi raames ostetavaid valitsuse võlakirju, seetõttu on Eesti jaoks olulisem programmi lõppeesmärgist tulenev mõju,“ kommenteeris Eesti Panga presidendi Ardo Hansson.

 Hanssoni sõnul panustab esmalt rahastamistingimuste paranemine riikide majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas paraneb nõudlus Eesti ekspordi osas.

„Kuigi vahetuskurss ei ole euroala keskpankade rahapoliitika eesmärk, võib varaostu programmiga kaasnev euro vahetuskursi nõrgenemine muuta meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Konkurentsivõimelisem majandus ning paranev ekspordinõudlus panustavad Eesti majanduskasvu,” rääkis Hansson programmi mõjudest.